UUS! Põgenemistuba + meeskonnakoolitus

Põneva seikluse saab siduda kasuliku meeskonnakoolitusega!

Koostöös põgenemistoaga Safecracer pakume meeskonna lühikoolitust http://safecracker.ee/#koolitused

Koolitus algab põgenemistoa läbimisega, mis toob suurepäraselt välja meeskonna toimimise dünaamika. Koolitaja saab jälgida meeskonna tegevust läbi kaamerate – niimoodi saab meeskond segamatult toimetada ja taju vahetult kellegi kohalolekut.

Põgenemistoa läbimisele järgneb 1,5-2 tundi koolitust, et saadud kogemus maksimaalselt enda kasuks tööle panna.

  • Koolitaja annab tagasisidet koostöö kohta
  • Uurime, kuhu kadus meie aeg
  • Missugused võiksid olla töövormid, et suudaksime üksteise mõtteid kuulata
  • Kuidas oma meeskonna intellektuaalset potentsiaali parimal viisil ära kasutada.

Saadud kogemuse ja oskuse saate enda kasuks tööle panna professionaalsetes meeskondades, aga tegelikult kõikjal, kus on tegu inimestega, on vaja leida lahendusi, teha otsuseid ja saavutada tulemusi.

Koolituspaketi maksumus kuni 7 osaleja korral on 390 EUR+km ja kuni 14 osaleja korral 440 EUR+km

Koolituse broneerimiseks võtke palun ühendust telefonil 5660 8058 või e-mailiga info@safecracker.ee

“Meie tiimi poolt ka suured tänud! Ma kohe arvasin, et põgenemine ja koolitus pärast sobivad ideaalselt teineteisega kokku. See põgenemine viib kuidagi õigele lainele meeskonna ja seejärel on koolitus kuidagi teistmoodi.”

Aare Käärid
Lead Mechanical Engineer
Milrem Robotics

Kümnendi ihaldatumad tööandjad on enamuses meie kliendid.
Igal aastal, mil tööportaal CVKeskus.ee uuringut läbi viis, jõudsid ihaldusväärseimate tööandjate sekka kaheksa ettevõtet – Eesti Energia, Telia Eesti (sh EMT, Elion ja Eesti Telekom), Skype Technologies, Swedbank, Playtech Estonia, LHV Pank, Nortal (sh Webmedia Group) ja Microsoft Estonia.
Neist 7 on olnud ja on meie kliendid 🙂
Oleme tänulikud!
Hea tööandja koolitab oma töötajaid.
Head uut koolitusaastat!
Lähemalt uuringust https://turundajateliit.ee/uudised/selgusid-kumnendi-eesti-ihaldusvaarseimad-tooandjad/

Screen Shot 2019-03-20 at 19.32.52Eesti Maaülikoolil valmis koostöös ettevõtjatega Ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi raames raamat “Ühistu loomise käsiraamat” (autorid: Tiina Pukk, Jaak Läänemets, Tõnu Post, Tanel-Taavi Bulitko, Märt Riisenberg, Annely Holm, Kadri Kask, Enre Oru, Kalev Karisalu, Toomas Lepplaan, Katrin Tasa, Vahur Tõnissoo, Rando Värnik, Ene Seidla).

Programmi juht prof. Rando Värnik sõnas, et raamat võiks olla heaks teejuhiks nii praktikule, ettevõtjale kui ka alles oma teed otsivale üliõpilasele. Paljud praktilised näited iseloomustavad erinevaid situatsioone ühistute loomisest kuni nende tänase tegevuseni.”

Ene Seidla kirjutatud peatükk annab näpunäiteid usalduse loomisest, meeskonna juhtimisest, konfliktide ennetamisest ja koostöö tegemisest erinevate käitumistüüpidega.

ajajuhtimine-argipäevaksArdo Reinsalu ajajuhtimise raamat (22 november 2013)

Kogenud ajajuhtimiskoolitaja Ardo Reinsalu sulest on loodud teine ajajuhtimisteemaline raamat pealkirjaga “Ajajuhtimine argipäevaks”.

Kuidas juhtida oma aega puhkusel, avatud kontoris, lugedes, autoroolis, jõulude ajal, kaubanduskeskuses? Kuidas vältida hilinemist, katkestusi, stressi, laiskust, ajaraiskajaid ja tüütuid kolleege? Kuidas leida aega hobidele, puhkamiseks, sportimiseks, olulistele projektidele ja mõtlemiseks?

Need on kõigest mõned paljudest argiolukordadest, millest räägib “Ajajuhtimine argipäevaks” raamat. “Ajajuhtimine argipäevaks” sündis igakuistest ajateemalistest artiklitest, mistõttu on kogu raamat lihtsalt loetav – selle võib avada mistahes kohast ja alustada lugemist. Veelgi enam – autor on koondanud lisaks tavalisele sisukorrale eraldi märksõnade nimekirja, mille abil on kerge leida endale hetkel muret tegev valdkond ja saada vastuseid. Kuigi “Ajajuhtimine argipäevaks” on praktiline ja igapäevane lugemine, on autor lisanud näiteid ligi sadadele uuringutele ning teadusartiklitele, mis aitavad mõista meie igapäevase ajaga seotud käitumise põhjuseid.

Vaata raamatud Rahva Raamatu kodulehel

Kas koostöö on inimeste loomulik või õpitud käitumine?

Ka siis, kui meil peaks olema ühised huvid, kaldume ometi vastanduma. Meie esimene reaktsioon uues või ootamatus olukorras ei ole enamasti “Nii tore, saab koostööd teha!” vaid pigem kaitsekäitumine. See on inimlik.
Kriisiolukorras tardume paigale, selle asemel, et tegutseda. Tõstame häält, selle asemel, et kuulata. Konstruktiivsele kriitikale vastame vasturünnakuga. Probleemi korral ei julge kliendile helistada. Muutuste läbiviijad kogevad enesekaitset ja vastutegutsemist, mis siis, et muutus on vastupunnijate endi huvides. Neid näiteid on palju.

Inimlikel reaktsioonidel on ka teaduslik põhjendus: meie sotsiaal-bioloogiline pagas.
Oleme konstrueeritud nii, et instinktiivselt tegutseme ärevuse korral ründa/põgene/tardu valikus.
Mark Goulston (“Just Listen: Discover the Secret to Getting Through to Absolutely Anyone 2009”) selgitab, et meie ajus on evolutsiooni käigus miljonite aastate jooksul välja kujunenud 3 kihti. Kihid on omavahel seotud, aga võivad (stressiolukorras) anda väga vastukäivaid signaale.
Ohu, ootamatu olukorra puhul võtab juhtimise üle “roomaja aju”. Reaktsioone on 3: ründa/põgene/tardu. Teatud ärevusastmest alates on teie vastas piltlikult nurkaaetud madu. Kas nurkaaetud maoga on võimalik läbirääkimisi pidada? See võib olla lausa ohtlik!

Järgmine kiht on “imetaja aju”, mis on meie tundeelu keskus. Selles kihis tekivad emotsioonid, sh viha, kadedus, armukadedus. Ärevuses inimest võiks võrrelda lõriseva koeraga. Jällegi pole mõtet läbirääkimisi pidada.

Kõige kõrgem kiht on meie ratsionaalne mõtlemine, mis hindab olukorda loogiliselt, koostab tegevusplaani, saab infot roomaja ja imetaja ajust, töötleb seda ja langetab arukaid otsuseid. Ratsionaalne mõtlemine lülitub sisse kõige hiljem. Miks? Loogiline mõtlemine nõuab aega. Kui oht eeldab kiiret reageerimist, lülitatakse arenenud aju piirkonnad välja eesmärgiga end päästa.
Kui mitmekordne on see jõud, mis enda (või enda lähedase) päästmisel rakendub, demonstreerib Anatoli Zimichev (“Psühholoogia. Poliitika. Võitlus”. Ja peamiselt pöördub see jõud kaitsekäitumiseks.

Kas loomulikust käitumisest on koostööks abi? Ei. Koostöö ei põhine instinktidel.
Koostöö on teadlikult suunatud käitumine. Ja kohati “mitteloomulik” käitumine.
Koostööks peame suutma rakendada ratsionaalset mõtlemist. Milleks omakorda on vaja vaigistada emotsioone ja luua teatud turvatunne.
Missuguste tehnikatega maandada emotsioone ja suunata ärritunud klienti ratsionaalsesse koostööfaasi, õpime koolitusel Raske klient – konfliktide lahendamine.
Kuidas tuua meeskond koostöö faasi, missugused on töövormid ja võimalused tulemuse mitmekordistamiseks, seda kogeme interaktiivses meeskonnakoolituses.

Kiirtoit, nagu nimigi ütleb, on toit, mida saab valmistada ja serveerida hästi kiiresti. Ameerikas on viimase 40 aastaga tõusnud kiirtoidu turg 6lt miljardilt 160 miljardi dollarini aastas! Vähemalt üheks oluliseks kiirtoidu leviku põhjuseks on samade aastakümnetega toimunud ajapuuduse kasv. Ajapuuduse tõttu lihtsalt ei jõuta ise toitu valmistada. Õigemini – kas aega ikka on vähemaks jäänud? Jätkuvalt on 24 tundi ööpäevas ja 60 minutit tunnis. Või ehk on aega vähem suurenenud töökoormuse tõttu? Ei, statistika räägib tööle kulutatava aja vähenemisest. Aeg on „kadunud“ hoopis meie suurenenud meelelahutuse ja suhtlemisbuumi tõttu. 5 tundi televiisorit ja 3 tundi internetti – seda kõike vabatahtlikult ja enda vabast ajast.

Sarnaselt kiirtoiduga on ajajuhtimises hakatud kasutama „kiirvõtteid“ või „kiirlähenemisi“, millel on analoogsed põhjused ja tulemused. Mitme asjaga korraga tegelemine, pidev rabelemine, rohkete kohustuste võtmine, massiliselt kommunikeerumine – need on kõik kiirvõtted, mida me kasutame seetõttu, et aega napib. Kuid nagu kiirtoidugagi, võivad tulemused olla sootuks ebameeldivad. Esiteks sõltuvus. Kiirtoidusõltuvus tekkib tänu toidulisanditele, sh sool, suhkur, maitsetugevdajad. Rabelemine ja multitasking tekitavad samuti sõltuvust, kuna jätavad mulje, et inimene on hõivatud. Sageli võib rapsides mööduda terve päev ilma, et midagi konkreetset või väärtust lisavat oleks saavutatud. Me pidevalt reageerime, suhtleme, tegeleme teiste poolt pealesunnitud olukordade lahendamisega. Rabelemine tekitab ajajuhtimise kontekstis mugava „täis kõhu tunde“, et saan palju tööd tehtud. Ja sellest tundest on raske loobuda isegi teades, et pikas perspektiivis on ajajuhtimise „kiirtoit“ kahjulik, stressi tekitav ja vähe tulemusrikas. Teine probleem ongi pikaajaline mõju. Muidugi on aeg-ajalt igati mõnus hamburgerit või „kuuma koera“ haugata. Kiirtoidul on oma aeg ja koht ning vähesel tarbimisel ei juhtu midagi hullu. Kuid pikaajalist tulemust me ju teame – rasvumine, südame-veresoonkonnahaigused, astma, diabeet. Ka ajajuhtimise kiirvõtted on mõnikord otstarbekad, ent pikemal perioodil on ka neil negatiivne mõju stressi ja läbipõlemise näol.

Kanada toitumisspetsialist Jane Dummer kirjutab toidu ajajuhtimisest – väga ootamatu märksõna, mille eesmärk on leida aega tasakaalustatud toitumise jaoks. Vaatamegi siinkohal tema soovitusi ja püüame leida endale näpunäiteid tasakaalustatud ajajuhtimise tarvis.

Jane Dummer alustab soovitusega, et 80% toidust peaks olema aeglaselt valmistatud (algusest peale) ja 20% võib olla „kiiremat“ toitu. Vaatamegi enda päevaplaani üle ja rakendame sama soovitust tegevuste korraldamisel – 80% päevast peaksime tegelema oluliste asjadega endale sobival ajal, stiilis üks-tegevus-korraga. 20% päevast võime tuisata ringi ja teha seda moodsat „kiirlahenduse“-värki.

Järgmine tasakaalustatud toitumissoovitus on planeerida. Mõtle läbi nädala menüü, tee ostetavatest komponentidest nimekiri, käi poes endale sobival ajal. See on meile, ajajuhtimissõltlastele juba tuttavam jutt. Mis on selle nädala märksõna? Mis on homse päeva märksõna? Millised ärategemist vajavad kohustused panna nimekirja? Millal on parim aeg tegevuste elluviimiseks?

Jane Dummer läheb edasi köögi planeerimise kallale. Tema sõnul on korrastatud ja läbimõeldud köögis söögi tegemine kiirem, mugavam ja meeldivam. Väikese nipina soovitab ta paigutada köögis ja külmkapis tervislikumad suupisted ja toitained kättesaadavamatesse kohtadesse, et jällegi soodustada õigemaid valikuid. Ka ajajuhtimises oleme kuulnud töökeskkonna korrastamisest, sest asjade otsimise peale kulutatud aeg ei loo mingit lisaväärtust. Korrastatud töölaua või arvuti taga on töö efektiivsem ja stressivabam. Sarnaselt tervislike snäkkidega tasub asetada endale kättesaadavamale kohale olulisemad või varem edasilükatud kohustused, et need oleksid pidevalt silme all ja sunniksid ennast „esimesena ampsama“.

Viimaseks soovitab toitumisguru olla teadlik kiirtoidu riskidest. Mõistlik oleks vältida toidulõhnadega täidetud kaubanduskeskust kella kuu paiku peale tööd. Korisev kõht annab oma panuse ja nii on tunduvalt lihtsam võtta väike amps või tõsta ostukorvi suhkrurikkaid toidukoormaid. Analoogia ajajuhtimise valdkonnas on ilmselt samuti teada oma füsioloogiliselt aktiivset aega, mõistlik oleks võtta raskeid ülesandeid ette puhanuna ja kontsentreerumist nõudvaid töid ei tasu teha pärastlõunases suhkrurikkast lõunasöögist aktiivselt mürarikkas avatud kontoris.

Tuleb välja, et toitumine ja ajajuhtimine ei olegi nii erinevad – tasakaalustatud lähenemine on lahendus mõlemale.

Tasakaalustatud ajajuhtimist!

Ardo Reinsalu

Kes meist ei teaks Goethe loodud kangelase Fausti hüüet „Oh ilus hetk, oh viibi veel!“ Hüüet, mille suunas masenduses ja rahutu Faust terve elu püüdles. Sarnaselt Faustiga kohtab ka tänasel kiirel ja stressirohkel ajastul inimesi, kelle eesmärk on saada millalgi õnnelikuks. Ent kui me peame pikki aastaid rabelema selle nimel, et kunagi hakata elu ka nautima, siis on tegemist küllaltki kurva plaaniga. Hea ajajuhtimise tundemärk on oskus hetke nautida. Sealjuures ütleb sõna „hetk“ juba ära, et selleks ei pea kulutama palju aega. Küsimus on pigem oskuses või tahtmises sellist viivu leida. Kuidas siis planeerida neid meelepäraseid sekundeid, minuteid ja tunde, mis tõstavad elukvaliteedi uuele tasemele?

Esimene soovitus on võtta endale aega üksiolemiseks. Hea, kui igas päevas oleks minut või paar, kus saad korraks oma mõtetega üksi olla. See ei tähenda, et me ei armastaks oma pereliikmed või sõpru või kolleege! Ajakirja Psychology Today andmetel annab omaette olemine ajule võimaluse puhata ja taastuda. Paar minutit segajateta olekut puhastab meeli, aitab fokusseerida ja mõtelda selgemini. Millal ja kus on sinu enesega olemise hetk?

Harvardi Ülikooli psühholoogid analüüsisid 2010. aastal uuringus osalejate mõtteid, tundeid ja tegevusi ning avastasid, et 46.9% ajast tegelesid inimesed ühe asjaga ja mõtlesid samal ajal millegi muu peale. See pole iseenesest mingi uudis – meie mõte rändab pidevalt ringi ja me võime tõepoolest unistada ligi poole oma ajast. Ent mis oli huvitav?! Selgus, et selline unelemine või muule mõtlemine tegi inimesi õnnetumaks! Kusjuures isegi need, kes tegelesid unistades meeldivate asjadega, tundsid ennast halvemini kui need, kes pidid tegelema ebameeldivate tegevustega, aga samal ajal ei mõelnud millelegi muule. Siit väga lihtne moraal – tegele ühe asjaga korraga! Ühele teemale kontsentreerudes on isegi negatiivsete kogemustega lihtsam toime tulla, positiivsed elamused aga vajutavad ennast veelgi paremini mällu. Mõtle ise – kas loed maitsva lõunasöögi kõrvale samal ajal ajalehte või pigem pöörad tähelepanu toidule ja naudid igat maitsenüanssi, lõhna ja tekstuuri? Kumb elamus jätab parema jälje?

Kuidas võtta aga hetkest maksimumi? Väga lihtsalt – muretse endale märkmik ja pane kirja üks lause sellest hetkest kui tundsid ennast hästi. Kirjutamine teatavasti aitab paremini asju meelde jätta. Kuid mitte ainult! Ühe huvitava uuringu tulemusena leiti, et ülestähendusi teinud tudengid jätsid meelde OLULISEMAID fakte kui need, kes kirjalikke märkmeid ei teinud. See annabki võtme õnnelike hetkede taastamise ning kinnitamise jaoks – pane kirja ja kogetu jääb sinuga kauemaks.

Eks hetke nautimisega ole nii nagu kõikide uute tegemistega – kui me ei ole sellega harjunud, on alguses raske peale hakata. Ning sarnaselt muude valdkondadega on ka enda ja oma aja nautimine harjutatav. Alusta kõige lihtsamast ja proovi leida üks hetk päevas, kus tunned ennast hästi. Ainult üks hetk, sest korraga „suurt ampsu“ ahmates võid pigem tekitada endale stressi suurest „hetke nautimise paanikast“. Rahulikult, üks hetk päevas. On selleks siis üks minut või viis minutit. On selleks siis aknast nauditud vaade või piparkoogilõhn kohvikus. Kui üks hetk päevas tuleb lihtsalt, proovi leida kaks. Siis kolm. Ja ühel päeval märkad, et sa ei peagi enam pingutama – nauditavad hetked tulevad ise ning elu on ilusam!

Ilusat hetke!

Täna pean trenni jõudma! Ma ei või endale lubada kahte jäätist! Ma pean vastama saadud kirjale kohe praegu! Ma ei tohi selle iroonilise küsimuse peale vihastada! Need ja paljud muud igapäevased olukorrad nõuavad meilt tugevat enesekontrolli. Tegelikult on suur osa ajajuhtimisest enesekontrolli rakendamine – sundida ennast planeerima, kohustustest kinni pidama, iseendale antud lubadusi hoidma. Võib jääda mulje, et enesekontroll on pidev võitlus enda sisemise kuradikesega, kes tahab kohustustele käega lüüa. Kuid enesekontroll on midagi palju enamat ja kindlasti mitte lihtsalt enesepiitsutamine.

Psychological Bulletinis avaldatud suurepärases artiklis võrreldakse enesekontrolli muskliga. Nimelt väsib muskel pideval koormamisel ja vajab vahepeal puhkust. Samas kui musklit üldse ei kasuta, siis ta atrofeerub. Regulaarsel treenimisel muutub muskel tugevamaks ja suudab tulla toime suuremate koormustega. Täpselt sama lugu on ka enesekontrolliga.

Austraalia teadlased Megan Oaten ja Ken Cheng viisid läbi mitmeid eksperimente, kus osalejad pidid teatud perioodi jooksul sundima ennast kas käima trennis või jälgima oma rahalist eelarvet või midagi õppima. Seejärel pidid katsealused sooritama kognitiivselt raskeid ülesandeid, millele oli eelnenud teadlastelt palve teatud mõtted alla suruda. Ehk siis – kontrolliti osalejate enesekontrolli võimet. Ja mis selgus?

Esiteks selgus, et enesekontroll kulutab kõvasti meie vaimset ressurssi. Seetõttu on peale tugevat enesedistsipliini pingutust hoopis raskem vastu seista järgnevatele ahvatlustele. Näiteks… kui mul on päeval olnud vajadus ennast rangelt jälgida ja vaos hoida, siis õhtuks on enesekontrolli muskel väsinud ja ma suurema tõenäosusega annan järele kiusatustele, ei suuda öelda „ei“, raskem on fokusseerida. See ilmselt selgitab pingelise tööpäeva lõpus endale lubatud jäätiseportsjone või ärritumist olmeprobleemidele. Samuti näiteks dieeti pidades rakendame pidevat enesekontrolli, mis tähendab, et teistes olukordades on meie võime endale kindlaks jääda tugevalt pärsitud. Mida siit kõrva taha panna? Mõistlik oleks mitte ahvatleda ennast järjest mitme distsipliini nõudva ülesande täitmisele. Nagu musklitega, tuleb ka enesekontrolli taastamiseks vahepeal puhata.

Teine huvitav uuringutulemus oli seotud enesekontrolli arenguga. Eksperiment demonstreeris veenvalt, et iga nädalaga läks osalejate enesekontroll tugevamaks! Katsealustel oli ühe kergem distsipliini säilitada ja ilmselt ei pidanudki nad selleks enam märkimisväärselt pingutama. Kuidas seda aga päriselus rakendada? Me kõik teame vastust populaarsele küsimusele „kuidas süüa elevanti?”. Vastus on: „Üks suutäis korraga.” Täpselt samuti tuleb arendada oma enesekontrolli musklit. Võtame näiteks hommikuvõimlemise, milleks on ennast raske sundida. Aga alusta ainult ühest kükist! Üks kükk ei ole ju raske ega võta eriti aega?! Järgmisel nädalal tee hommikuti kaks kükki, seejärel neli ja siis seitse ja nii edasi. Täiesti endalegi ootamatult suudad mõne aja pärast sooritada hommikuvõimlemist, milleks sa täna ei arvanud ennast võimeline olevat.

Kolmas märkimisväärne katse tulemus olid kõrvalmõjud. Kuid mitte negatiivsed, vaid positiivsed kõrvalmõjud! Regulaarselt trennis käima hakanud või regulaarselt eelarvet järginud osalejatel paranesid enesekontrollinäitajad ka teistes valdkondades – suitsetatud sigarettide arv kahanes, alkoholi ja rämpstoidu tarbimine vähenes, nad kaotasid harvem enesevalitsust, vaatasid vähem televiisorit jmt. Seega mõjutab ühes valdkonnas enesekontrolli arendamine ka teiste valdkondade tulemust! Hea võrdlus on koolilapsed – need, kes käivad lisaks õppetööle trennides või huviringides, saavad sageli ka õppetööga paremini hakkama. Kes teeb, see jõuab!

Öeldakse, et armastus käib kõhu kaudu. Samuti on suur osa ajajuhtimisalastest nõuannetest seotud söömisega ja enesekontrollgi pole mingi erand. Aju vajab pidevalt energiat ja „põletab“ eriti palju glükoosi enesekontrolli rakendades. Kui meie veresuhkru tase on madal, siis anname kergemini järgi impulsiivsetele otsustele. Muide, samas olukorras tarbime sageli ka veresuhkrut kiiresti tõstvaid sööke ja jooke (rämpstoit, magus), millele järgneb üsna ruttu „madalseis“ ja tulemus on halvem kui enne söömist. Selle asemel joo rohkelt vett, söö täisteratooteid, liha ja juurvilja – tõsta veresuhkrut rahulikus tempos. Kiired lahendused ei tööta kunagi hästi – ei süües, sportides ega enesekontrolli rakendades.

Head enesekontrolli!

Ardo Reinsalu